AU.689 Lihaveiste heaolu - pidamine, söötmine ja sööda tootmineAbi
Pealehele
 
Toimumisaeg17.06.2021 - 18.06.2021
Maht16 akadeemilist tundi (10 tundi auditoorset, 6 tundi praktikat), 0,5 EAP
ToimumiskohtSaare maakond
Toimumiskoha info
Õppekeskkonna kirjeldus
Toimumise ajakava ja lisainfo
 
Õppevormpõimõpe
Õppekeeleesti keel
ÕppejõudNimiÕppejõu kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Are Selge
Marika Oeselg
Airi Külvet
Kristiina Märs
Jekaterina Näälik
Peeter Viil
 
Hinnainfo
Tulumaksutagastus füüsilisest isikust maksjaleJah
 
Täiendusõppeprogramm on seotud
 
Sihtrühm
Maksimaalne osalejate arv24
 
Õppekava rühmPõllundus ja loomakasvatus
Eesmärk
 
Õpingute alustamise tingimused
 
ÕpiväljundidKursuse eduka läbimise järel lihaveisekasvataja tunneb/oskab/teab:
- lihaveiste käitumist, heaolu ja tervishoidu;
- lihaveiste kaasaegseid pidamis- ja söötmistingimusi;
- lihaveiste söötmise tehnoloogiad- söödaplatsid, keskkond, erinevad vanusegrupid jms;
- lihaveiste sigimisbioloogiat ja karja taastootmise planeerimist;
- korraldada lihaveiste söötmist ekstensiivsel ja intensiivsel pidamisel;
- poollooduslikke koosluseid- taimede söödavus, söödaväärtus, taimede vastupidavus karjatamisel;
- kogemusi välisriikide lihaveisekasvatajatelt;
- kultuurrohumaade rajamise/hooldamise tehnoloogiaid - künd, minimeeritud harimine, harimissügavus, külv - hajus või reas, külvi sügavus, libistamine, rullimine - seda Saaremaa tingimustes;
- seemnesegude koostamise põhimõtteid ja rohumaade kvaliteedi kevadist hindamist. Mereadru kasutamist haljasväetisena ja Sorgo kasvatamise (s.h silovalmistamine) kogemusi Saaremaal
- orienteerub rohumaade väetamises, rohusöötade toiteväärtuse hindamises, tunneb põhilisi mõjureid, mis kujundavad rohusöötade, tervikkoristatud ja konservteravilja söödaväärtust;
- lahti mõtestada ja loomade söötmisel kasutada laborist saadud tegelikke analüüsiandmeid söötade toiteväärtuse kohta;
- oskab kalkuleerida rohumaade pinna ja rohusöötade vajadust erinevatele rohusööjatele loomadele sõltuvalt karja suurusest ja toodangust;
- oskab korraldada erinevate põllumajandusloomade karjatamist kultuur- ja pool-looduslikel rohumaadel;
- oskab valida ökonoomsed ja keskkonnahoidlikud masintehnoloogiad kvaliteetse silo ja heina tootmiseks;
- suudab võrdlevalt hinnata rohumaa erinevate kasutusviiside ligikaudset majanduslikku efektiivsust: lühiajalised taimikud versus pikaajalised, puhaskõrreliste rohumaad versus kõrreliste segud liblikõielistega, karjatamine versus rohu niitmine siloks, heinaks või haljassöödaks;
- suudab piiritleda rohumaade majandamisel esinevaid riskifaktoreid ning rakendada meetmeid nende mõju leevendamiseks.
 
SisuTeemaMaht tundidesÕppejõud
Rohumaad: poollooduslikud kooslused, taimede söödavus, söödaväärtus, taimede vastupidavus karjatamisel (innovats.klastri uurimustöö tulemused). Kogemusi välisriikide lihaveisekasvatajatelt.
Airi Külvet

Soovitused lihaveiste pidamises ja söötmistingimustes. Lihaveiste söötmise tehnoloogiad, söödaplatsid, keskkond, erinevad vanusegrupid jpm
Marika Oeselg

Kultuurrohumaade rajamine ja hooldamine (tehnoloogia) - künd, minimeeritud harimine, harimissügavus, külv - hajus või reas, külvi sügavus, libistamine, rullimine Saaremaa tingimustes.
Peeter Viil

Sorgo kasvatamise (s.h silovalmistamine) kogemustest Saaremaal
Kristiina Märs

Soovituslikud seemnesegud ja rohumaade kvaliteedi kevadine hindamine. Mereadru kasutamine haljasväetisena.
Jekaterina Näälik, Are Selge
16
 
Nõuded lõpetamiseks
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viisMitteeristav
Hindamismeetodid
Hindamiskriteeriumid
 
Väljastatav dokumenttunnistus/tõend
 
Kursus toimub, kui osalejaid on vähemalt10
Registreerumise tähtaeg10.06.2021
Registreerumise lisainfo
Registreerumine on lõppenud
Eesti Maaülikooli infosüsteemid. Leht koostatud 20.01.2025 15:08