AU.777 Fossiilsed automootorikütused, nende segud biokütustega. Kasutamine ja probleemid.Abi
Pealehele
 
Toimumisaeg26.04.2022 - 27.04.2022
Maht12 akadeemilist tundi (12 tundi auditoorset), 0,5 EAP
ToimumiskohtTartu linn
Toimumiskoha info
Õppekeskkonna kirjeldus
Toimumise ajakava ja lisainfo
 
Õppevormlähiõpe
Õppekeeleesti keel
ÕppejõudNimiÕppejõu kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Kaie Ritslaid
 
Hind (ei lisandu käibemaksu)140 eurot
Tulumaksutagastus füüsilisest isikust maksjaleJah
 
Täiendusõppeprogramm on seotud
 
Sihtrühm
 
Õppekava rühmKeemiatehnoloogia ja -protsessid
Eesmärk
 
ÕpiväljundidTeab:
- kütuste liike ja omadusi
- taastuvtoorainel toodetavatest kütustest
- biokütustest
- kütuste kasutamisest ja probleemidest
- seadustest ja standarditest
 
SisuTeemaMaht tundidesÕppejõud
1) Kütused/biokütused
1. BIOKÜTUSED MOOTORIKÜTUSENA. ESIMESE JA TEISE PÕLVKONNA BIOKÜTUSED
1.1. Kütuse mõiste
1.2. Tähtsamad kütuste kvaliteedinäitajad
1.3. Biokütuste mõiste
1.4. Biokütuste liigid ja omadused

2. Vedelate biokütuste liigitus ja kasutamisvõimalused (puhtad kütused, segud)
3. Esimese ja teise põlvkonna biokütused
3.1. Taastuvtoorainel toodetavad kütused

3.1.1. Esimese põlvkonna etanool ja metanool karburaatormootorite kütuseks
a) Etanool bensiini komponendina b) Etanooli otsesed segud diislikütusega c) Etanool E95 diiselmootori kütuseks
Bioetanooli kasutamise eelised: keskkond ja tervis
Probleemid etanooli kasutamisega diiselmootoris
3.2 Esimese põlvkonna taastuvtooraine biokütus diiselmootorite jaoks
-Biodiislikütuse mõiste
-Nõuded RMEle
3.3 Biokütuste teine põlvkond
-Biomass to Liquid (BTL tehnoloogia analoogne Gas to Liquid ja Coal to Liquid )
-Fischer Tropsch menetlus
-Biomass to liquid (Biomass süsivesinikeks): Biomassi gaasistamine & Fischer-Tropsch - Omaduste parandamine lisandite abil (HDK).
3.4 Kolmanda ja neljanda põlvkonna biokütusted, nende lähteained ning tehnoloogilised protsessid
Probleemid
1) põlvkonna biokütuste tootmise toorainete kasvatamisest tingitult Vitshirss, Camelina sativa, Jatrofa, Babassu palmide kasvatus Brasiilias, vetikad biokütuste allikana.
2) Probleemid biokomponentidega fossiilsete mootorikütuste kasutamisel ja hoiustamisel.
3) Eesti jääkbioressursi väärindamisest -Teostatud uuringud EMÜ biokütuste laboris. Kasutatud fritüürirasvade, kana-, kala-, sea- ja loomsete väheväärtuslike rasvade esterifitseerimine biodiisliks. -Karjaküla karusloomakasvatuse jääkkehadest saadud rasvade esterifitseerimine.
-Biodiisli tehnoloogia biojääkide kasutamisel.Tootmisprotsessi jääkkomponendid nagu: seep, metanool, mono-,di-, triglütseriid, NaOH jt) - kasutamisalad ja võimalused.
4) Seadused ja standardid.
- Vedelkütuste seadus
- Standard EVS-EN 228:2012+ NA:2019 ." Mootorikütused. Pliivaba bensiin. Nõuded ja katsemeetodid"
- Standard EVS-EN 590:2013 + NA:2019 " Mootorikütused. Diislikütus. Nõuded ja katsemeetodid"
- Keskkonnaministri 22. detsembri 2016. a määrus nr 73 "Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika" Lisa 14 (Keskkonnaministri 11.09.2020 määruse nr 44 sõnastuses) Vastu võetud 20.12.2016 nr 73, Redaktsioon: 18.06.2021; avaldatud RT I, 15.06.2021, 10.
12Kaie Ritslaid
 
Nõuded lõpetamiseks
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viisMitteeristav
Hindamismeetodid
Hindamiskriteeriumid
 
Väljastatav dokumenttunnistus
 
Kursus toimub, kui osalejaid on vähemalt13
Registreerumise tähtaeg22.04.2022
Registreerumise lisainfo
Registreerumine on lõppenud
Eesti Maaülikooli infosüsteemid. Leht koostatud 07.10.2024 17:18